Arhitektuur, suhtluse tulem
SIRP, 11.04.2013
Veronika Valk
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas astus aprilli algul üles üks tuntumaid ja tunnustatumaid tänapäeva Rootsi arhitekte Gert Wingårdh, kes juhib omanimelist bürood Wingårdhs.1 Gert Wingårdh kaitses doktorikraadi Chalmersi tehnikaülikoolis,2 kus ta on 2007. aastast ka õppejõud. Ta on Gustaf Daléni ja prints Eugeni medali omanik, inseneriainete ja teaduse kuningliku akadeemia (IVA3) liige ning oli ka Stockholmi arhitektuurimuuseumi (Arkitekturmuseet) juhatuse esimees aastail 1997–2005. Gert Wingårdh on Eestis käinud varemgi. Nii oli ta näiteks 1999. aastal Europani4 V arhitektuurivõistluse Eesti ja Soome ühisžürii liige, samuti on ta viis-kuus aastat tagasi kavandanud koostööprojekte Eesti kunstikoguja ja ärimehe Jaan Manitskiga ning pakkunud omalt poolt variante Tallinna linnahalli ümberehituseks.5 Tema arhitektuuribüroo Wingårdhs sai alguse 1977. aastal Göteborgis. Kontor on aja jooksul pikkamisi kasvanud ning tänaseks töötab seal pea kakssada inimest. Wingårdh tõi oma loengus esile ja on omamoodi uhke selle üle, et büroo peakontor asub jätkuvalt Göteborgis (u 120 inimest) ning Stockholmis ja Malmös paiknevad väiksemad harukontorid (ühes ligikaudu 50 ja teises 10 inimest). Gert Wingårdhi büroo on viiekordne Kasper Salini6 preemia laureaat, tema ehitiste seas on kindlasti märkimist väärt Chalmersi ülikooli Lindholmeni campus’e teaduspargi kontorihoone Kuggen, Göteborgi teaduskeskus Universeum ja Rootsi saatkonnad Washingtonis ja Berliinis.
Kõik, mille eest makstakse
Wingårdhi mitmekülgne loominguline pagas on vaheldusrikas: projektid varieeruvad villa või looduslähedase külastuskeskuse mõõtkavast suurlinlikumate kvartalite ja äriliste arendusteni. Kohati tundub, et nn avaliku ja kommertsliku piir on Wingårdhi projektides õhkõrn. Kerkib küsimus, kas tal endal on ehk hea määratlus selle kohta, mis on arhitektuuris kommertslik. Kommertsarhitektuuril on tänases kõnepruugis halb maitse juures, kuid minu suureks üllatuseks on Wingårdh oma vastuses põiklev. „Kõik, mille eest makstakse, on äri,” provotseerib ta. Enamik Wingårdhsi loomingust paikneb Rootsis, kuid nad on teinud ka AstraZeneca kontori Bostonis, Ericssoni peakorteri Pekingis, autofirma Volvo Trucks korporatsiooni peakorteri Tōkyōs jpm. Hetkel osaleb büroo Lyoni mastaapse TGV7 jaama ostukeskuse konkursil. „Mõelda vaid, selles ostukeskuses hakkab iga päev käima pool miljonit inimest! Küllap on mulle põhiline see, et need ostukeskused on noorte kohtumispaik, kus nad ilmtingimata pidevalt ei ostle, kuid on milleski osalised,” viitab Wingårdh selliste projektide sotsiaalsele mõõtmele. Võib öelda, et Wingårdhi käekiri ja natuur on piisavalt tugevad, et arhitektuur ärihuvidest kõrgemale tõsta.
… ja mida kõike annab maksustada
Üks teine äärmiselt äraleierdatud mõiste, millega arhitekt iga hoone puhul silmitsi seisab, on „kestlikkus”. Kas Wingårdhil on sellest sõnast oma arusaamine? Milline on tema arvates püsiva väärtusega ja ajas vastupidav arhitektuur? „Maja struktuur võiks olla niivõrd kõikehõlmav ja ühtlasi sedavõrd elementaarne, et seda saab ajas taas ja taas kasutada. Damaskuses leiab 4000 aastat vanu ehitisi, õigemini nende kivivundamente mõõtmetega 4×4 meetrit, mida on aegade jooksul kaetud võlvi või puitkonstruktsiooniga, tehtud sellele seinad ümber ja saadud ruumi kasutatud nii elamu, lao, garaaži, kontori või poena kui mis tahes muul otstarbel. Sellised ehitised ei vaja erilist tehnilist hoolt ja on kasutuse poolelt paindlikud,” toob Wingårdh näite äraproovitud ehituspraktikast, mis on tema arvates keskkonnateadlik, lubab ajas paindlikult kasutusotstarvet muuta ja annab seega tunnistust vastutustundlikust arhitektist. Praeguste nn passiivmajade suhtes on ta hulga skeptilisem. Energiatõhususe reegleid tuleb aga Euroopa Liidu suunalt üha jõulisemalt ja nn tõhusust on arhitektuuris püütud riigiti juurutada teistegi seadustega. „Poliitikutele meeldib sageli maksustada ka juba olemas kinnisvara: näiteks Suurbritannias on hiljuti palju kära tekitanud nn bedroom tax8 ehk magamistubade kinnisvaramaks, kui neid on majapidamises rohkem, kui elanike arv eeldab,” toob Wingårdh lõbusa paralleeli ja mulle meenub samasugune naljakas, kuigi oluliste sotsiaalsete, kultuuriliste ja ruumiliste tagajärgedega nn aknamaks9 XVIII-XIX sajandi Kesk-Euroopas (nn tellisemaksust,10 rääkimata tapeedimaksust11 ja muust, mis on üleöö arhitektuuri traditsiooni ja ehitussektorit muutnud).
Rookie’ väljavaated
Wingårdhsi büroo võtab aastas osa ligikaudu 22–25 (kutsutud osalejatega) arhitektuurivõistlusest, võidab neist umbes kolmandiku ja peaaegu kõik võiduprojektid lähevad ka ehitusse. Rootsis korraldatakse avalikke arhitektuurivõistlusi ülivähe, mistõttu napib uutele tulijatele ja äsja kooli lõpetanud andekale noorele arhitektile (Wingårdh kasutab siin sportlikku ingliskeelset sõna „rookie”) turuletulemise ning tellimuste võimalusi. Kas üks variante võiks noorte jaoks olla näiteks rahvusvahelistel võistlustel osalemine? „Tuleb olla tähelepanelik, millistel alustel on võistlus korraldatud. Üle-euroopalistelt välja kuulutatud, kuigi kinnise osalejate ringiga riigihangete puhul on Rootsis hiljuti Saksamaa eeskujul saanud tavaks, et lisaks teada-tuntud arhitektuuribüroodele kutsutakse osalema ka rookie või paar, nende hulk sõltub proportsionaalselt võistluse suurusest ja osalejate arvust (näiteks 25 vanema büroo kohta vähemalt 3-4 uut tulijat),” toob Wingårdh näite Rootsi kogemusest noortele võimaluste loomisel.
Tasuta ei saa
Kuid võib-olla on Euroopas arhitekte üldse üleliia … Kas koolitame liiga palju arhitekte? Kas neile kõigile jätkub lähitulevikus tööd ja teenistust? Või peaks koolid ettenägelikult ümber profileerima? Wingårdh on Rootsi kogemuse põhjal vägagi optimistlik: „Rootsis on kümme tuhat arhitekti ja neile kõigile jätkub tööd. Statistika näitab, et arhitektide tööhõive on, ka viimastel aastatel, jätkuvalt väga kõrge”. Kui ligitõmbav on Rootsis noorte meelest arhitektuuri eriala? „Üldsegi mitte, sest see, kui kaua arhitekt õpib ja millise keskmise palgataseme hiljem saavutab, pole võrdväärne teiste sama pika stuudiumiga ametitega, näiteks juristidega,” vastab Wingårdh. Ligi 95% arhitektidest kuulub Rootsis erialaliitu, mis sätestab palgamäära mänguvõimalused (Rootsis on tasuta töö arhitektidele seadusega keelatud, ka praktikantidele tuleb palka maksta). „Arhitektuuri ei väärtustata piisavalt,” märgib Wingårdh Rootsi arhitektide palgataseme kohta. „Arhitekti positsioon laiemas mõttes on siiski Rootsi ühiskonnas tugevnemas, sest inimesed annavad endale järjest enam aru, et hooned, mis neile meeldivad, on arhitektide kavandatud. Seega, arhitektil on teatud oskused, mida teistel pole, ja seetõttu tunnistatakse, et arhitekti roll ja panus elukeskkonna kavandamisel on oluline,” rõhutab Wingårdh. Ja jätkab: „Inimesed ju reisivad ja näevad kõrgetasemelisi mõjusaid lahendusi mujal linnades, see suurendab nõudlust hea tänapäevase arhitektuuri järele ka kohalikul tasandil.” Enamgi veel – Rootsis kutsutakse võistlustele tihti ka arhitektuuribüroosid mujalt Euroopast, mis tõstab Wingårdhi arvates kohalikku arhitektuurikultuuri taset. Kui võrrelda arhitektide koostöövõimalusi rahvusvahelisel tasandil, siis kuidas on lugu valdkondadevahelise koostööga, nt Chalmersi tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna ja teiste sama ülikooli insenerierialade ja teaduskondade vahel? „Seda oli minu õpingute ajal ja on tänagi väga vähe. Arhitektuuritudengid kipuvad jääma oma „mulli”, süvenema oma erialasse sedavõrd, et unustavad kõik muu,” põhjendab Wingårdh. „Arhitektuur sünnib aga alati kollektiivis, inimestevahelise suhtluse tulemusena,” teab Gert Wingårdh.
1 http://www.wingardhs.se.
2 http://www.chalmers.se/en.
3 http://www.iva.se.
4 http://www.europan.ee.
5 Vt Andres Kurg, „Kollaaž linnahalliga. Harjutusi hilissotsialismi süvaõppega riikidele”. – Sirp 24. III 2000.
6 http://www.arkitekt.se/salinpriset.
7 Prantsuse kiirrongifirma, prantsuse keeles Train à Grande Vitesse, vt ka http://www.tgv.com.
8 http://www.housing.org.uk/policy/welfare_reform/‘under-occupation’_penalty.aspx.
9 http://en.wikipedia.org/wiki/Window_tax.
10 http://en.wikipedia.org/wiki/Brick_tax.
11 http://en.wikipedia.org/wiki/Wallpaper_tax.
