Harilikult eriline, eriliselt harilik
SIRP, 17.01.2013
Veronika Valk
Rootsi arhitektuuribüroo Tham & Videgård Arkitekter esinemisest Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas esines 29. novembril Tallinnas Tham & Videgård Arkitekteri 1 arhitektid-omanikud Bolle Tham ja Martin Videgård. Tham & Videgård Arkitekter on ajaga kaasas käiv ja head arhitektuuri tootev Rootsi väikefirma, kus töötab 15 inimest. Partnerid Bolle Tham ja Martin Videgård alustasid oma bürooga koheselt pärast kooli ilma mingi konkreetse tellimuseta. „Arhitektuuriturg oli sel ajal Rootsis lahja, ükski meie kolleegidest või õppejõududest ei ehitanud suurt midagi,” möönis Tham. Ometi õnnestus ajapikku hankida väiksemate suvemajade ja elamute tellimusi, nii et praegu varieerub nende looming sisekujundusest ja väikeobjektidest kuni ühiskondlike hoonete ja linnaehituseni. Küllap on üks tuntumaid Thami ja Videgårdi projekte Rootsi nüüdiskunsti muuseumi (Moderna Museet) filiaal Malmös – kunstisaalina võeti kasutusele 1901. aastal John Smedbergi rajatud elektrijaam. Uue juurdeehituse oranžikas-punane perforeeritud fassaad loob tänavatasapinna kohvikuruumis sumeda miljöö, tundliku, pehme ja ühtlasi dünaamilise valguse ja varju mängu, kuivõrd Thami ja Videgårdi käekirjale on olemuslik oskuslik päevavalguse kasutamine, mis rikastab ruumimõju. Kalmaris paikneb Thami ja Videgårdi projekteeritud teine kunstimuuseum, mis võitis 2008. aastal Kasper Salini preemia2 parima Rootsi uusobjekti kategoorias ja on kandideerinud mitmele teiselegi prestiižsele auhinnale, nende seas 2009. aasta Mies van der Rohe preemia.
Maastik juhatab, et peita
Thami ja Videgårdi looming on alati taktitundeline, suhestub delikaatselt asukoha, konteksti ja ilmastikuga. Maastik on nagu giid, mis juhatab arhitektid sobiva lahenduseni. Niinimetatud aiamaja projekti puhul tuli aga maastik ise luua, sest tellija ei tahtnudki niivõrd elamut, vaid aeda. Loodud aiamaastik jätkub kolmnurkse põhiplaaniga hoone fassaadil ning elamul endal on vähemalt kolmandiku ulatuses pigem kasvuhoone iseloom. Ebaharilikke kolmnurkseid ja kurvilisi põhiplaane leiab Thami ja Videgårdi teisteski töödes: 2007. aastal võitis Tham & Videgård Arkitekter Kuningliku Tehnoloogiainstituudi (KTH, Stockholm) arhitektuurikooli ja ülikoolilinnaku pääsla uue hoone konkursi, kus nende uus majamaht täidab kolmnurkse siseõue, seejuures on hoone teravnurgad pehmeks ja sõbralikuks kumerdatud.
Materjalikäsitluse poolest on arhitektid julge närviga: ühe suvila on nad katnud näiteks tõrvapapiga, tihti on nende hoonete fassaadid musta tooni: „Avastasime, et väikemaja torkab looduses vähem silma ja sulandub maastikku paremini, kui ta on must. Nii sulandub ta puude vahele – peitub tumedate tüvede ja puuvõra varjude sekka,” selgitas Tham.
Tham & Videgård Arkitekteri küllap kõige eksklusiivsem projekt on polaarjoone lähedal paiknev nn puuhotell (Treehotel3), kus on kasutatud kõrgtehnoloogilisi materjale, et inimene „jõuaks loodusele lähemale” ja jääks karmides ilmastikuoludes ellu. Kõrgele elusa männipuu külge riputatud ja metsa sisse sulanduv hotellitoa 4 × 4 × 4 meetrit kuubik on kamuflaažiks kaetud peegelklaasiga. Selleks, et metsaelanikes mitte segadust tekitada, lamineeriti klaas spetsiaalse ultravioletse kihiga, mida näevad vaid linnud: toakuubik paistab neile selgelt puu liigosana.
Kestlik põhjamaises kontekstis
Tham ja Videgård rõhutavad, et nende looming on kestlik, kuid eriline. „Elumajade puhul on vastuolu selle vahel, mida Kesk-Euroopas propageeritakse passiivmajana või päikeseenergial toimiva aktiivmajana ja mis on Skandinaavias otstarbekas,” selgitas Tham. „Aitame praegu Kiruna elamualasid ümber planeerida, kuid Põhja-Rootsis pole talvel õigupoolest üldse päikest, suvel on seda aga see-eest küllaga. Energiateemal tuleks hoopis küsida, kui suurt elamut on ühel perel tegelikult vaja. Oleme oma praktikas jõudnud selleni, et mõistlik on minna tagasi aegade algusesse, kus hoone laienes suvel õue ja talvel tõmbus elamine koomale siseruumidesse,” jätkas Tham. „Ilmselt tuleb kombineerida passiivmaja-tehnoloogiad mõttesuuna muutusega: kasutame ehituses küll kõrgtehnoloogilisi materjale, kuid oleme ka oma eluviisilt paindlikud, arvestame aastaaegade ja ilmaoludega,” lisab Videgård.
Mida tähendab sõna „eriline” Rootsi arhitektidele? „Kohaliku eripära võimendamine väljendub näiteks selles, et kasutame viimistluses palju puitu, sest sel on Põhjamaadel pikk traditsioon. Sõnaga „eriline” väärtustame selge ja tugeva joonega hoonet, mis suudab tänase ühiskonna aruteludes kaasa rääkida. Maja, mis vastab täpselt oma kasutusele, kontekstile jpm, pakub lahenduse spetsiifilisele situatsioonile. Sel on ka tugev seos „autentse arhitektuuriga”,” arvab Bolle Tham.
Kontseptsiooni roll
Rootsi arhitektid vaatasid ja kommenteerisid ka EKA II kursuse arhitektuuritudengite projekte. Kas meie arhitektuuritudengite töödega tutvudes jäi rootslastele midagi „erilist” ehk silma? „Tudengite ideed on üldjoontes asjalikud, kuigi mitme puhul on jäänud veel ebaselgeks nende arhitektuurne rakendus. Väikse objekti puhul, nagu seda on ühepereelamu, tuleb välja pakkuda täpne ja kõikehaarav kontseptsioon. Sellele keskendudes tekib hoone sisemise loogika raamistik, mis juhib iga maja puhul edasisi detailsemaid projekteerimisotsuseid. Seega on esmatähtis tugev kontseptsioon, mis paneb paika hoone paiknemise krundil, juurdepääsud, ühis- ja privaatsemate eluruumide jaotumise, õue- ja siseruumi suhteloogika ning hoone välisilme, vaated hoonest väljapoole ja ka selle, mis majas toimuvast paistab kätte möödujale. Samuti määrab see konstruktiivse skeemi kui ruumiliste otsuste tugistruktuuri ning selge ruumide seotuse idee.
Minu meelest oli lähtekohaks seatud „maja kui maastiku osa” tugev ja klaar mõte, see sisaldas mitmeid arenguvõimalusi,” hindab Tham.
Tham & Videgård Arkitekter on projekteerinud elamuid ja suvilaid, aga ka katastroofipiirkondadesse varjualuseid, milles joonistub välja büroo seisukoht nn ajutiste lahenduste võimalikust soodsast mõjust sootsiumi arengule. „Oleme püüdnud looduskatastroofi piirkondades telklaagrite puhul välja pakkuda uut mõtteraami, mis toimiks strateegilisel tasandil. „Pagulasküladest” saab meie nägemuses loomulik osa linnade arengus ning need ei olegi ajutised. Soovime keskenduda nende pikemaajalisele positiivsele mõjule avaliku linnakoe muutmisel. Meie kavandatud hiiglaslikud n-ö ümberpööratud telgid on kui sümbolehitised, mis toimivad maamärkidena,” selgitas Tham.
Õnnelik lõpp?
Bolle Tham oli Europan 114 arhitektuurivõistluse Rootsi ala žürii liige. Milline roll on Europani arhitektuurivõistlustel noorte arhitektide jaoks ja kuidas hindab Tham võistlustulemusi? „Võistlus õnnestus, kuivõrd see elavdab linnaehituse ja arhitektuuri üle arutamist väiksemates asulates. Mõned projektid on sellised, mida saab kohe hakata ellu viima, teised on hea inspiratsiooniallikas tuleviku planeerimise protsessis. Europani võistlusformaat on noortele arhitektidele suurepärane võimalus saada endale suuri projekte, millest mõned ka valmis ehitatakse. Nii saame uue ja parema elukeskkonna, aga ka põlvkonna, kel on eluloos ette näidata teostatud töid,” märkis Tham. Üks asi on võita töö, hoopis omaette saavutus on jõuda seejärel kvaliteetse (elu)keskkonna valmimiseni.
Suur osa Tham & Videgård Arkitekteri valminud hoonete tellimustest on tulnud samuti võistluste võitudena. Kuidas Tham & Videgård Arkitekter oma projektidega alati õnneliku lõpuni jõuab? Videgård: „Hea tulemuseni arhitektuuris jõuame siis, kui valitseb vastastikune usaldus arhitekti ja tellija, arhitekti ja ehitaja, tellija ja ehitaja vahel, nii et pole vaja lähteülesannet ega üksteise pädevust kahtluse alla seada.”
1 www.tvark.se
2 http://www.arkitekt.se/s36413
3 www.treehotel.se
4 www.europan-europe.com/e11/en/home/
